Eesti muutused keskajal
Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate
kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades
salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks
jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja
põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine.
Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt
nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks.
Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike
ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli
haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku
sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks
annaabi.ee 
