"ladinakakeelsetes" - 1 õppematerjal

Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon

õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peamine otsustaja. Hilis-keskajani domineeris kirjutamata õigustraditsioon. Võib õelda, et keskajal puudus kirjutatud norm, kehtisid tavad, reeglid. Oluline oli, et mida vanem, seda autoriteetsem kuni murranguni 12. sajandil, kui õpiti taas tundma Rooma õigust ning suurenes kirjapandud õiguste hulk.