Hiir rätsepaks
pilved taeva kinni matsid,
peagi ilm kõik oh pime,
mustad rünkad päikse katsid.
Järsku jooksis kuldne tuli
üle pilve siniselja,
sõitis mürin, järsk ja vali,
mööda taevast tuhatnelja.
Hirmul tuppa jooksis Illi,
hüüdis: ,,Ema, armas ema!
Tondid põristavad pilli,
panid taeva värisema!"
Armas laps, see on ju äike
mis võib kohe vihma tuua
lilled närtsitand on päike,
nüüd nad igatsevad juua."
Siiski kartis väike Illi,
oli peidus kapi taga.
Õues põristati pilli,
sadas vihma ladinaga...
Jaaniõhtu
Metsast suure kuuse alt
kostab lauluhääl.
Valgus kumab ülevalt --
põlev tünn on sääl.
Rõõm ja tants on kuuse all,
tuju pidulik.
Jaanitule lähedal
istub habemik.
See on vana pillimees,
käes tal sikusarv,
imelugusid sel sees,
kuulab rahvaparv.
Pidu lõpeb kuuse all,
kustub tuleloit,
siis kui hommik lähedal,
taevas kumab koit.
Meri
Minu ees on merelaht,
laine laine järel liigub,