Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ladinaameerikat" - 2 õppematerjali

Kolmas maailm
3
doc

Kolmas maailm

ja koloniaalajastu lõpuks peetakse 1990, kui iseseisvus Vaniibia. Suuremal osal riikidest õnnestus iseseisvus saavutada rahulikul teel, mõnes piirkonnas aga tuli pidada pikaajalist vabadussõda koloniaalvõimude vastu. Näiteks kestis kaua aega relvavõitlus Prantsusmaale kuulunud Alseerias ja Portugalile kuulunud Angolas. Mõnes riigis, näiteks Angolas ja Mosanbiigis, said võimule kommunismimeelsed. Ensamikus vabanenud riikides olid võimul diktaatorlkud reziimid. 2.Iseloomusta LadinaAmeerikat 20.saj. II poolel Neil olid väga suured välisvõlad ning ülekaalus oli uimasti tootmine. Peronism ehk massiliikumine, mille järgi Argentiina pidi valima kapitalismist ja kommunismist erineva tee ja saama LadinaAmeerika juhtivaks maaks. 3. Kirjelda Pakistani riigi kujunemist. India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus Briti koloniaalvõimu vastu kandis vilja 1947, mil Londonis võeti vastu otsus jaotada India impeerium usu põhjal kaheks dominiooniks hindu ­

Ajalugu → Ajalugu
123 allalaadimist
Argentiina
17
pptx

Argentiina

Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast ja Tsiilist. Rajati Mendoza (1560), Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585). Hispaania vallutus Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat LadinaAmeerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid UusHispaania asekuningriik, mis hõlmas USA alasid, KeskAmeerika ja LääneIndia, ning Peruu asekuningriik, mis hõlmas LõunaAmeerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär. Va b a d u s v õ i t l u s j a i s e s e i s v u m i n e Majanduse pideva tõusuga kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu koloniaalreziimile. Tekkis kolonialismivastaneopositsioon

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun