Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti
mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale
raudtraadist valmistatud rõngassärke.
o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks
vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki.
o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna.
o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal
paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks.