4 aastat plusse ja miinuseid Eestil Euroopa liidus
mitmesugust rämpsu ja 200 000 vana autokummi. Selline kogus prügi pani Euroopa
Komisjoni kahtlema, kas Eesti prügimajandus üldse toimib või mitte. Paljudes Eesti
haldusüksustes pole hetkel kasutusel jäätmete eri kogumissüsteeme kadumajapidamise ega
ühiskondlikul tasandil, mis põhjustab mõnel juhul jäätmete ebaseaduslikku ladestamist.
Võimalik, et ühe hoogtööpäevakuga koristatud prügikogus sai olla nii suur just sellepärast, et
Eestis napib nõuetekohaseid ladestuskohti. Kohalikud omavalitsused oleksid pidanud juba
2005. aastal korraldatud jäätmeveosüsteemi käivitama, kuid see ei toimi praeguseni enam kui
pooltes valdades. Toimuvat võib nimetada massiliseks seaduste eiramiseks, kuid riigil
puuduvad kahjuks erilised sunnimeetodid valdu tegutsema õhutada. Nii kaua kui jäätmete
tekitajad pole seotud kogumissüsteemiga on paratamatu, et jäätmed satuvad metsa alla.
Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas