Kaarma vald
Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised
tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine.
Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna
poole. Selle kallaku tõttu avanevad kivimite kihid lääne-ida suunaliste ribadena. Saaremaa
keskosas paljandub lääne-ida suunalise vööndina kaarma dolomiit. See on peene kihisusega,
tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. Kaarma lademel lasuvad paadla
lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid.
Saaremaa lõunarannikul järgneb paadla lademele kaugatoma lubjakivi. See on
õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri
rõngaid - mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad
Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate
vahekihtidega