Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik.
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i
süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid. Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood. Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks. KAMBRIUM Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge. Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida-
annaabi.ee 
