Hääldus ja hääldusteadused
abiga, kui samaaegse eespoolse sulu avab alarõhk suuõõnes (keel on liikunud alla või taha). 4) Ejektiivid ehk
suruhäälikud, vastupidi, eeldavad samade tingimuste puhul hoogsat keeleliikumist ülespoole (õhutõkke eemaldab
ülerõhk suuõõnes). Mõlemaid viimati nimetatud häälikurühmi kohtab Aafrika keeltes.
Konsonantide moodustustabel detailsemal kujul (hääldusnäidetega kahjuks on osa neist üsna kunstlikud!) vt P.
Ladefoged: http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/chapter1.html
3.1.3. Universaalsed moodustusalused kas ka kattuvad häälikud?
Eri keeltes võivad lähedase hääldusmuljega häälikud moodustuda erineval viisil (nt v, j on vene ja rootsi
keeles frikatiivid, eesti keeles poolvokaalid; h sloveenis frikatiiv, eestis vokaali helitu moodustusfaas; palatalisatsioon
meil erineb palataalidest prantsuse, itaalia või läti keeles jne.)