Eesti loomastik. Selgrootud
loomad. Elavad vees. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed,
millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on valkjad või mustad. Kehal on
väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi
püüdmiseks. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt
jätkeid. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas valgelamelane
Dendrocoelum lacteum, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka
seisuveekogudes.
Liikide arv: 55 (võiks olla 200)
Kirjandus: -
Klass: Imiusid (Trematoda)
Imiussid jaotatakse kaasaegsetes süsteemides kahte rühma: veeselgroogsete
välisparasiidid (Ainupõlvsed - Monogenea), elavad peamiselt kalade lõpustel,
selgroogsete endoparasiidid (Kahepõlvsed Digenea), elavad enamasti maismaa
selgroogsete sapijuhades, vähemal määral muudes õõnsustes.
Alamklass: Ainupõlvsed Monogenea
annaabi.ee 
