V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta peatas
möödaminejaid
ja kisendas: «Mu tütreke! Mu tütreke! Mu ilus väike tütreke! Kes mulle tütre tagasi
toob, sellele hakkan ma orjaks, ta koera orjaks, ta võib mu südame seest ära süüa, kui ta
tahab!» Ta kohtas Saint-Remy preestrit ja ütles talle: «Preestrihärra, tooge tagasi mu laps ja
ma olen valmis oma küüntega maad kaevama!» See oli südantlõhestav pilt, Oudarde! Ma
1
1
9
nägin, et isegi niisugune kalgi südamega mees nagu meister Ponce Lacabre, see prokurör,
nuttis. Ah, vaene ema! õhtul läks ta tagasi koju. Ta äraoleku ajal oli üks naaber näinud kaht
must-lasnaist salamahti trepist üles minevat, mingi pakk süles, siis, pannud ukse uuesti
kinni, jälle alla tulevat, ja kiiresti põgenevat. Pärast nende äraminekut kuuldi Paquette'i
toast lapse nuttu. Ema hakkas rõõmsalt naerma, ruttas trepist üles, nagu oleksid tal tiivad,
lõi ukse lahti ja tormas tuppa ... Oh, kole, Oudarde! Ta väikese armsa priske ja punapõskse