Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või
on uurimiste tuumaks. Tulemused on praktiliselt kasutatavad ja teadusliku väärtusega Kontrollitud kliiniliste (väli)katsete läbiviimine Viiakse läbi loomade loomulikus elukeskkonnas. Välikatsed on analoogilised laborikatsetega, nad nõuavad samasugust planeerimist ja rangust nende läbiviimisel. Erinevalt laboriuuringutest on väliskatsete puhul nakatumise tüüp, ajastus ning aste jäetud hooleks. Et tulemused kätkevad endas loomuliku keskkonna modifitseerivaid mõjusid, on need rakendatavad otse praktilistes tingimustes. 3. Epidemioloogiliste uurimiste tulemuste rakendamine haiguste ennetamise, ravi ja tõrje meetodite korrigeerimise eesmärgil Epidemioloogia eesmärk on teha kogutud informatsioonist lähtuvalt
annaabi.ee 
