Riskiprotokoll
Pulsilöökide ja tervise seost uuriti juba vanas Roomas. Nüüd on see viimasel 34 aastal
taas terviseteadlaste huviorbiiti tõusnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi
neljakümnekordsele erinevusele eluea pikkuses lööb kõikide imetajate süda sünnist
surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida
aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. Näiteks merikilpkonna süda
lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5
aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju.
Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks
peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik
täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda
kiiremini kulub ka energia.
Haigus kiirendab pulssi
annaabi.ee 
