Tiinus u 90 päeva. Poegi 1–10. Vastsündinud on karvased ja avatud silmadega. Eluiga kuni 7 aastat. (üleval deegu,all merisead) Laborirott (Rattus norvegicus f. domesticus) Sugukond: Hiirlased (Muridae) Põlvneb üle maailma laialt levinud rändrotist (Rattus norvegicus). Inimese poolt on aretatud mitmeid värvusvariante ja tõuge (valge, must, pruun, beež, sinine, kirju,jne.). Kasutatakse laialt laboriloomana kogu maailmas. Hästi tuntud ka lemmikloomana, kellele korraldatakse võistlusi, näitusi ja dressuuri. Laborirott on seltsingulise eluviisiga. Kodudes peetakse teda sageli üksikuna, kuna erinevalt teistest närilistest seltsib meeleldi inimesega ja on õpihimuline. Kõigesööja, kuid eelistab loomset toitu. Tiinus kestab 22 – 24 päeva, pesakonnas 6-9 (13) paljast pimedat poega. Ema imetab poegi 3 nädalat. Pojad iseseisvuvad 6-7 nädalaselt ja suguküpseks saavad umbes 2 kuuselt
ning imelike diagrammidega. Paberid, millel arutatakse ultravioletse valguse ning gammakiirte üle. Need paberid räägivad, mida tulnukad otsivad "The Secret of The Metagene" (metagene saladust) ning kuidas karjalt ning osadelt inimestelt võetud verd kasutatakse. Need paberid räägivad, miks tulnukad panevad oma käe vere sisse ning imevad molekule toitumiseks, nagu käsn. Nad vajavad verd toitumiseks ja ka karja ja inimese DNA muutmiseks. Miks "tüüp 1" olendit kasutatakse laboriloomana/katsejänesena ning kuidas muuta aatomeid, et luua ajutine, peaaegu inimolend. See luuakse loomsest koest ning sõltub mikroarvutist, mis jäljendab teisest inimolendist arvuti poolt väljatõmmatud mälu, luues mingit sorti klooni. 68 Peaaegu inimolend või kloon on veidi aeglane ning kohmakas. Pärisinimesi kasutatakse treenimiseks, eksperimenteerimiseks nendega ning paljunemiseks nende ,,peaaegu inimestega".