muutub fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 ↑ +NaHSO4+H2O Toksilisus ja mõju tervisele Aniliin imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Naha kaudu võib imenduda kuni 38%. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus või 0,35-1,43 g/kg inimese kehakaalust. Aniliini mõju puhul on märgata liikidevahelisi erinevusi, nimelt kassid on selle 6 suhtes palju tundlikumad kui muud laboriloomad. Aniliin on väga ärritav küülikute nahale, puuduvad andmed, et see oleks ka inimese nahale ärritav. Aniliin on praegu klassifitseeritud 3.kategooria kantserogeensete ainete alla ja märgistatud R40 „vähe tõendeid kantserogeensest toimest“. Saadaval olevad epidemioloogilised andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi kantserogeensuse kohta. Sümptomid kokkupuutel aniliiniga: • silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus
eetiliste põhimõtete ja ühiskonna tavadega. Loomkatsed lõppevad tihti katsealuse surmaga, tema hukkamisega või jääva puudega. Me tekitame endiselt elusolendile piina, ehkki see elusolend ei ole inimene. Tuleb tunnistada, et kõike ei saa proovida loomadel ja ega ka loomadel tehtavaid teste ei saa pidada kindlasti eetiliseks. Kui näiteks tänapäeval levinuimat antibiootikumi penitsilliini oleks esmalt proovitud merisigade peal, kes olid ja on siiani tavalised laboriloomad, oleks nii paljude inimeste elu päästnud ravim hävitatud ja liigitatud ohtlike ainete hulka. Nimelt on penitsilliin surmavalt mürgine suuremale osale närilistest, kuid õnnekombel olid esimesteks katsealusteks mitte merisead ega küülikud, vaid hiired, kellele see nii tarvilik aine kahju ei tee. Supersõdureid ei saa luua loomade peal, sest ehkki inimesed on 99% simpanside sarnased, ei tööta meie kehad ja ajud üksüheselt sama moodi. Nagu ravimid, ei tööta
annaabi.ee 
