Militaarpsühholoogia
ennetada, tugevdades sõdurite psühholoogilist vastupidavust.
Teise maailmasõja jooksul lisandus lahingtegevusse märkimisväärselt sõjatehnikat,
millega opereerimine nõudis eraldi vilumusi. Tänu sellele oldi sunnitud välja selgitama
tõhusaid treeningvõtteid sõdurite soorituse kvaliteedi tagamiseks. Teadvustati inimlike
vigade kõrge hind ning tekkis vajadus nn tehnopsühholoogia järgi. Ja oligi sõdivast
sõjaväest saanud tänuväärne keskkond, kus seni üsna laborikeskne ja teoreetiline teadus
sai võimaluse liikuda igapäevasesse praktikasse. Sellisel viisil, sõdades tekkiva vältimatu
vajaduse taustal, algas militaarpsühholoogia eneseleidmine ning eristumine teistest
psühholoogiaharudest. Iseseisva aladistsipliinina tunnistati militaarpsühholoogiat 1946
aastal, kui Americal Psychological Association`i juurde moodustati divisjon 19 Society of
Military Psychology.
Psühholoogia kasutuselevõtt armeesüsteemides on alates Esimesest
annaabi.ee 
