Keskkonna ja looduse suhe
viia, ka tuleb tingimata ellu viia (Shallis 1988).
Teadus ei püüa probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info
sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemused viiakse praktilisse ellu. Aga praktiline
elu on vahepeal muutunud ega ole samasugune nagu laboratooriumitingimused. Me ei saa tõest
pilti, tõde võib olla ainult see, mida loodus meile ise näitab ja teada annab, ilma et me oma
tehnikaga ( ja laboratooriumidega ) teda selleks sunnime ( Varto 1991).
Inimkeskse mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult
inimeste omavahelised suhted. Loomi ja loodust ei kohelda hästi või halvasti mitte nende enda, vaid
inimese pärast. Looduse hävitamisega või loomade halva kohtlemisega seotud eetilised küsimused
ohustavad kas teiste inimeste omandit või puudutavad julmuse arenemist inimeste vahel (Passmore
1980:210).