Nimetu
Stabiilses
atmosfääris on maalähedases kihis kuhjunud autoliiklusest ja eramute kütmisest pärinevad
saasteained. Tekkida võivad ohtlikud saastetasemed, kuna nii segunemine kui ka ärakanne
tuulega on aeglane. Samas hajuvad ka kõrgetest korstnatest pärinevad ained aeglaselt ja
jõuavad maapinna ligidale alles kaugel. Selle ajaga võivad need rõhtsuunas palju hajuda ja
neist põhjustatud maksimaalsed saastetasemed võivad jääda madalamaks kui labiilsel
juhul. (Nirgi, 2001)
Neutraalne kihistumine esineb tavaliselt tugeva tuule ja pilves taevaga. Seda esineb
Eesti kliimas sageli, eriti sügisel. Pilved ei lase päeval pinnal soojeneda ega öösel jahtuda.
Lisaks segab veel tugev tuul õhukihid läbi, takistades nii stabiilse kui ka labiilse kihistuse
teket. Neutraalses atmosfääris seguneb saaste aeglasemalt, aga enamasti hajutab seda
piisavalt tugev tuul. (Nirgi, 2001)
Olulised on veel kaks erijuhtu