Eesti ajalugu 1
Pühadeks puudeks olid
tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas
looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste
tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis
tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende
juures ohverdada.
Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis
labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a
määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk
Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a
pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad
külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku
kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi
annaabi.ee 
