VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja
selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode
osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis
1).
Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille
pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see
asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius
6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee)
Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida
teineteisest eraldab 9,5 m paksune jääsulamisvete settekiht. Alumine moreen (30 m
paksune) on tõenäoliselt eelviimase jäätumise aegne, mis näitab, et org oli olemas veelgi
varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest