Napoleon Bonaparte
173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli
ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse
keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja
pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde.
Keisririigi loomisega kaasnes uus väline toredus mis aimas järele muidu nii põlatud Louisi aegset
hiilgust. Püüti rõhutada rikkust ja suursugusust, mis viis sageli ülepakkumise ja labasusteni. Riigi
valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-
mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd
keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist
rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega
,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks
annaabi.ee 
