Niki de Saint Phalle
olen pidanud lugema. Mõne lugemist olen nautinud, mõne teise lugemist aga mitte nii väga.
Natuke kahju on, et nüüd enam ühtegi raamatut ei pea lugema ei tea kas võtan oma enese
initsiatiivist mõne kunstiraamatu kätte. Nüüd aga asun Karl Ristikivi lugema.
Aitäh seekordse soovituse eest!
Tõelised sedöövrid ei muutu ajaga ega vanane. Täna, mil maailm on tunda saanud n ii palju
pettumusi, mil rahamaailma ühtlane inetus on iga päev labastmas indiaani kiltuuride ilu, on
Diegost ja Fridast maha jäänud kujundid armastus ja tõeotsingud, kus tundlikkus seuneb
kannatusega ikka veel muljetavaldavad, ikka vajalikud. Mehhiko ajaloos jäävad nad särana kui
elaad tulukesed ja nende sädemed on tõelised aadred kõgest ilma jäetud lastele.
annaabi.ee 
