ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”)
ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”)