Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga küllap ta tuleb, ega ta tulemata
jää, kevade poole, siis, sest lumi ootab pehmemat ilma." Nõnda sumas ta otseteed läbi lume,
mis muutus metsa ääres võserikus üsna sügavaks, ulatudes paiguti põlvini, paiguti üle põlvegi.
,,See on ainult natukene maad," mõtles Indrek, ,,siis hakkab tingimata madalam, sest metsa all
on lumi ikka madalam." Ja ta sumas rahulikult edasi. Lumi lükkis püksisääred üles ja tikkus
kummikamassidesse, kus hakkas sulama ja saatis külmad veeojad labajalgeni. ,,Peab laskma
uued kummid panna," mõtles Indrek, ,,siis ei pääse lumi sisse. Uutega ei pääse kunagi, sest
need hoiduvad kõvasti jala ümber. Mis mul praegu viga oleks, kui oleksid uued kummid." Aga ka
nüüd leidis ta nõu. Kui jõudis esimese suure männi alla, mille kõrge juurikas lumest paljas, istus
ta sinna peale ja hakkas saapaid korda mööda jalast kiskuma ning lumest puhastama. Kui see
tehtud ja saapad uuesti jalas, võttis ta taskurätiku ja sidus sellega ühe püksisääre