Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.
Pea iga vulkaani purskega paiskub õhku vulkaaniline tuhk,
mis hävitab viljasaake ja eluasemeid,tuha raskuse alla upuvad ka laevad. Tuha
pilved kujutavad ohtu ka lennukitele, kuna võivad seisata nende mootoreid.Lisaks
tuhale satub õhku ka suurtes kogustes mürgistgaasi, samuti on õhutemperatuur
meeletult kuum. Näiteks kinnitab Napoli ülikooli antopoloog P.Petrone, et Vesuuvi
ohvird ei lämbunud vaid surid 400 kraadise kuumusega mürgigaasipilves.
Plahvatuse puhul lendab õhku ka laavapomme ja rahne, mis maha langedes võivad
tappa inimesi või loomi, purustada elamuid ja autosid. Purskega võivad veel ka
kaasneda mudavoolud. Seda juhul kui vulkaanide tipud on kaetud igijääga või kui
vulkaani kraatris paikneb järv. Näiteks Kamtsatkal Bezõmjannõi vulkaani purskest
1955 aastal tekkis 18 meetri kõrgune kividest, tuhast ja veest koosnev mudavool.
Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega,
mis paiknevad laamade sisemuses
annaabi.ee 
