·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega) ·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid ·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest Purskeprotsess on:
toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater. Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin. 18 Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet- tekivad laialdased laavakatted-basaltide platood. Aja jooksul asendub piklik lõhe ühe või mitme kesklõõriga, ning areneb välja kiht- või kilpvulkaan(id). Ühe purske korral võib avanenud lõhesid olla ka mitu.Vulkaanilise aktiivsuse lakates magma tardub või pitseerib lõhe kinni. 79. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine.
annaabi.ee 
