Vulkaan Etna
hõõguvtulist laavat. Kaks kõige varasemat säilinud ülestähendust Etna tegevuse
kohta on pärit Pindaroselt ja Aischyloselt, kes kirjeldasid purset, mis toimus aastal
475 e.m.a. Rohkem kui korra on laava andnud hämmastavaid etendusi, loogeldes
tulemaona mäest alla merre. See leidis aset aastatel 396 e.m.a, 1329 m.a.j ning
1669 m.a.j, kusjuures viimane neist on Etna hilisemate pursete hulgas küllap vist
kõige tuntum. Tookord valgus 2 kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune laavakeel
üle Catania linnamüüri, purustas enam kui 27000 inimese kodud ning mattis enda
alla osa sadamast.
Üldiselt arvatakse, et 20. sajandil Etna tegevus hoogustus, kuna toimus terve rida
purskeid. Kõige raevukam neist hävitas 1928. aastal Mascali linnakese. Ka viimastel
aastatel on vulkaan laavat ja tuhka välja ajanud ning kohalikele elanikele järjepidevalt
probleeme ja muret põhjustanud.
Grande Mamma