Laamtektoonika
Nii moodustuvad kihilise ehitusega
vulkaanikoonud. Selliseid koonilise ehitusega vulkaane nimetatakse tsentraalseteks ehk
koonusvulkaanideks. Nende pealõõrist võib külgedele suunguga kõrvallõõre, mis lõpevad
vulkaani nõlvadel parasiitkoonusega. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn
2004)
Teine vulkaanide põhitüüp on lõhevulkaanid. Nende puhul voolab laava maapinnale piklike
maakoorelõhede kaudu, moodustades ulatuslikke lamedaid laavakatteid, ilma oluliselt
kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti,
ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata. Siis tekib
maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri
kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr
annaabi.ee 
