Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts.,
teiselt poolt lihtlausestruktuurid `A on (nagu) B', kus sümmeetria ja parallelismi moodustavad
subjekt ja nominaalne predikaat omavahel. Nende vahel leidub kaheldamatult parallelistlikke, kuid
süntaktiliselt ebamääraseks lühenenud `A ja B'- ning `A või B'-vormilisi tekste, mida võib mõista
nii liht- kui ka koondlausetena. Näiteks ellips Laenuleib ja laastutuli mõtestub kas Laenuleib on ~
kaob ruttu (nagu) laastutuli või Laenuleib ja laastutuli on üks (ja sama) ~ ühesugused ~ (need) ei
kesta kaua vms. Eesti arhiivimaterjalis pole muid vorme küll esindatud, kuid põhimõtteliselt on
koondlausevormid arendatavad täisparallelistlikeks rindlausevormideks (nt. Laastutulest ei saa
sooja, laenuleivast ei saa leiba) või saksa vanasõnades väga levinud nn. priaamelivormideks `Kaks
~ Kolm ~ Neli asja on, mis...' (nt