KMT Kordamine
Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele
lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise.
Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel.
2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid
lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel
materjal lahutatakse osadeks.
3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali
pinnakihi laastuna.
36. Vastufreesimine
Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad
vastassuunalised.
37. Plasmakeevitus
Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud
gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku
plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil