Tartu linna ja Ülikooli ajalugu
Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku
elanikkonnast. (Salupere 2004: 19) Nälja kannul algas Põhjasõda (1700-1721) ja sellega
kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21
linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad
seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid
tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt
alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja
kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta
ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid,
pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad
linnamüürid