Eesti kirjandus 20.sajandi alguses
1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele.
Proosa
20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa. See oli mõjutatud
impressionismist ning leidus ka naturalistlikke jooni. Leidus ka psühholoogilist impressionismi,
mis andis edasi tegelaste tunde ja meeleoluvarjundeid. Peamised prosaistid olid Tuglas,
Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks.
Uusromantilisele proosale olid iseloomulikud lühizanrid nagu novellid, miniatuurid ehk laastid.
Jaan Oks
Peamiseks aineseks oli küla oma elu ja inimestega. Tema esimesed jutud olid realistlikud,
kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka
Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed
on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa".
Oskar Luts (1887-1953)
Oli sõltumatu kirjanik. Kuulsuse saavutas realistlike komöödiatega(,,Paunvere", ,,Kapsapea",
,,Kevade")