"laastavaima" - 1 õppematerjal

Kas Rootsi ajast võib rääkida kui „vanast heast Rootsi ajast“?

Näljast tingituna nõrk inimorganis oli ka vastuvõtlikum igasugustele nakkushaigustele, mis ka sel ajal levisid. Nii näljaperiood kui ka nakkushaigused nagu tüüfus ja düsenteeria mõjusid inimkonnale väga laastavalt ning väga paljud surid. Teisest küljest aga oli Rootsi aeg, aeg kui väga palju inimesi tuli Eestisse elama väljaspoolt ning kõige kiuste kasvas Eesti rahvaarv umbes neli korda. Siiani teadaoleva laastavaima nälja ajal, aga ei tuldud siinsele rahvale vastu, vilja saadeti isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus olid inimesed samuti näljas. Vili aga tuli Eesti talurahvalt, kes pidid koormist maksma mõisale, kuigi selleks ajaks oli suurem osa Eesti mõisatest riigistatud. Mille tõttu alates 1680.aasta reduktsioonist märgiti talupoegade koormis vakuraamatusse. Ikkagi leidis mõisnik mõne mõjuva põhjuse või seaduse, miks talupoeg peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud