1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. Tsaarivalitsus üritas jõuga maha suruda kõike, kuid edutult.Tööliste streigid: ,,maha isevalitsus" ,,maha sõda".Tulemused: rahu ei lõpetanud sõda, rahvale ei antud maad ja ei kuulutatud välja vabariiki. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Oktoobripööre- Tähtsamad juhid(P. Laasimir-esimees)(Lenin-Rahvakomissaride Nõukogu minister) II Ülevenemaaline Nõukogude kongress: rahu-ja maadekreet, omand kuulus nationaliseerimisele, moodustati nõrgemad võimuorganid, Nõukogude Venemaa. Kodusõda-1918-1920(22). Punaste (enamlased, NSV pooldajad, vaesed, lihtrahvas) ja Valgete(tsaarivõimu pooldajad, mõisnikud, vaimulikud) vahel. Eesmärk: punaste l(NSV kehtestamine kogu tsaari Venemaal, sealhulgas ka Eestis) valgete(endise tsaari Venemaa taastamine)
Ülejäänud jagunesid vasakesseeride ja anarhistide vahel. Parempoolsed esseerid jätkasid koostööd AV-ga, vasakesseerid olid valmis minema koostööle enamlastega ja läksidki. Enamlastega koostööd tegev fraktsioon tekkis ka vähemlaste hulgas. Sõjarevol. Komit tegevust hakkas juhtima büroo (SRK), 6-liikmeline, esimeheks Petr Nõuk esimees Trotski, kellele anti 2 abiesimeest, enamlaste poolt Nikolai Podvoiski, vasakesseeride poolt Paul Laasimir. Tegevuskohaks sai Smolnõi, endine klooster, tsaariaja viimastel aastakümnetel aadlipreilide kasvatusasutus koos pansioniga, see sai relv väljaastumise juhtimiskeskuseks. SRK esimeseks avalikuks sammuks oli 22.okt väljasaadetud komissarid, kes saadeti ennekõike raudteejaamadesse, sidekeskustesse, kõigisse Petr garn väeosadesse ja kõigisse Petr tehastesse. Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik