Saetööstus
käigus eemaldatakse puult teatud kõrguseni alumised oksad, mille tulemusena saadakse
laasitud osa ulatuses oksavaba ja ühtlase struktuuriga puit. Nõukogude perioodil Eestis
kasvavate puude laasimist ei kasutatud (esimesed laasimised tehti 1900...1940.a.). Sellest
metsakasvatuslikust võttest on üldiselt vähe teadmisi ja kogemusi ning samas on see üsna
kallis olenevalt kasutatavatest töövahenditest. Viimastel aastatel on mitmed RMK
metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima.
Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel:
1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks
puule. Samas suureneb ka puistu tulekindlus;
2. Lühendades kuivanud okste püsimist puul, parandatakse puidu kvaliteeti
potentsiaalselt kõige väärtuslikuma esimese palgi osas;
3. Paljud kõvad lehtpuuliigid vajavad võra kujundavat laasimist, et vältida
mitmeladvalisust.
annaabi.ee 
