Kreeka ja rooma usundid
olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi
hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli
pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale.
Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide
kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid
esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid
vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
Nagu ka Kreekas, nii peeti ka Roomas müsteeriume näiteks Bacchuse kultus oma orgiatega.
Müsteeriumikultused eksisteerisid kõrvuti riigiusundiga ning neid kiusati taga nagu ka kristlust,
mis sellel ajal Roomas levis.