Veisekasvatuse vastused 2013
Sellele vaatamata on väike, nudipäine,
valkjaspunane veis leidnud veisekasvatuses oma kindla koha juba 1977. aastast moodustab see tõug
stabiilselt 0,4% kõigist Eestis peetavatest piimaveistest. Alates 2000. a on maatõugu veiste
kasvatamist riiklikult toetatud. Tegelik geneetiline toodanguvõime heades söötmis-
pidamistingimustes on aga eesti maakarjal 5000-10 000 kg piima. Piim on kõrge rasva,- valgu- ja
suhkrusisaldusega ja väga head laapumisomadustega. Iseloomult on maatõugu veis sõbralik,
uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveisetõugudega koospidamisel on
sageli karja juhiks. Sööda suhtes on nad valivad ja seetõttu esineb vähem ainevahetushaigusi.
Tüüpilisteks omadusteks on veel vähenõudlikkus, haigustele vastupidavus (leukoos, jalahaigused) ja
pikaealisus ( Eesti vanim lehm Õõda, kes elas 23. aastaseks), kerge poegimine ja sobivus tavalistesse
söötmis-pidamistingimustesse.
annaabi.ee 
