Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades
nende sisaldusega õhus. Juurte ja kaitsva kattekihi puudumine teeb samblad
väga sõltuvaks õhu kaudu nende pinnale sadenevast. Sammaldel on kõrge
lahustunud ainete akumuleerimise võime - nad toimivad nagu filtrid õhus
liikuvate osakeste, ka raskemetallide suhtes. Eestis jägitakse õhu kaudu
sadenevat keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikku raskmetallisaastet-
kaadmiumi, kroomi, vase, raua, nikli, plii, vanaadiumi, tsingi sisaldust
palusamblas või laanikus 1989. aastast kui Eesti liitus rahvusvahelise
keskkonnaseireprogrammiga. Selle projekti käigus kogutakse ühtlustatud
metoodikaid kasutades erinevates riikides samaaegselt samblaproove ja
määratakse nendes As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Zn ja V sisaldus. Eestis on
rajatud sajast püsiproovialast koosnev seirevõrgustik, seiret teostatakse vastavalt
kinnitatud rahvusvahelisele metoodikale, rahalistele võimalustele ja kohalikele