METSAMULLATEADUS
kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad
sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali.
Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal.
Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana. Nendel kasvavad metsad on kuulubad
valdavalt sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüüoi. Tgemist on kõrge tootlikusega
salu- ja laanemtesadega. Puistutest domineerivad kuusikud ja männikud, vähem on
kaasikuid ja haavikuid.
Leetjate muldade profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud eluviaalne horisont, mille teke
seisneb ibe- ning saviosakeste ümberpaiknemises ning seetõttu moodustubki mullaprofiili
alumises osas pruuni värvuseg ja savi poolest rikastunud sisseuhtehorisont (Bt). Prrun
sisseuhtehorisont on andnud nendele muldadele ka nimetuse pruunmullad. Savi-, ibe-, ja
annaabi.ee 
