"laamaservast" - 1 õppematerjal

Planeet Maa

kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks, kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades kõik oma teel. Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal. Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat, sukeldub raskema laama serv kergema alla. Seda nähtust kutsutakse subduktsiooniks. Osa sukeldunud laamaservast sulab magmaks, kerkides siis kuumade, paisuvate mullidena ülespoole, et murda lõpuks tee läbi ülalasuva laama pinna. Kui kaks laama teineteisest eemalduvad, tekivad maakoorde praod. Kui need praod tekivad ookeanipõhja, tõuseb magma mööda pragusid ookeanipõhja pinnale, millest moodustub sinna laienev veealune ahelik, ja nõnda sünnib uus ookeanipõhi või siis vulkaanilised saared. Kui kahe laama lahknemispiir asub maismaa, moodustub rifiorg ja selle põhja vulkaanid.