Eesti kirjanduse ajalugu I
Rahvalaulude
vanades keelevormides ja murdepärasustes avaldub eesti keele rikkalik sõnavara, rahvalaulude
temaatika on avar ja haarab kõikvõimalikke eluavaldusi, vanimad on kodu- ja töölaulud. 19.
sajandil kujunes välja riimiline rahvalaul, mille teket on mõjustanud kirjanduse eeskuju, lõppriimi
eelistamine, saksa jt rahvaste laulud.
Rahvaluule kogumine, uurimine ja trükis avaldamine muutus süstemaatilisemaks alles 19. sajandil.
Esimesed juhuslikumat laai teated eestlaste lauluarmastusest, uskumustest ja kommetest leiduvad
Läti Henriku ja teistes kroonikates. Rahvaluule mõningased ülestähendused on pärit juba 16. sajandi
lõpust, aga ilmselt varaseim eesti rahvalaulude kirjapanek on pärit aastast 1660.
Kombeloolisi, rahvalaulude esitamise jm kirjeldusi leidub mitmetes 17. sajandi käsikirjades ja
trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele
grammatikates
annaabi.ee 
