Karula kõrgustik
levivad võsastunud niidud.
Haabsaare mõhnastik Ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool
ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga
fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. Siinsed
järved on küllalt sügavad; neist Savijärv (17,6 m) on Karulas sügavaim. Tuntud on heade
supluskohtade ja laagripaikadega Üdri järv Kaika-Lüllemäe tee lähedal.
Pikassaare oosmõhnastik Huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare rööbitise
asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad
samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside
pinnavormides on suuri erinevusi. Omanäoline on Pikassaare ümbrus, kus sõrmja asetusega oosid
algavad nagu ühest punktist
annaabi.ee 
