Rafaello Giovagnoli "Spartacus"
Õhtul
hakkas Eutybis Enomaiost Spartacuse vastu üles ässitama, mille peale mees sai väga kurjaks. Naine
puhkes nutma ning mees muutus jälle leebemaks, ega suutnud iludust nutmas näha. Ta jäi kurtisaani
uskuma, et Spartacus kavatseb oma armee reeta. Mõni minut hiljem puhusid germaani leegionide
butsiinid ehasignaali ja vähem kui tunni ajaga panid kümme tuhat Enomaiose sõdurit telgid kokku ja
asusid lahingurivisse, et laagrist lahkuda. Selle pasuna peale ärkasid ka teised laagriosad ning järgnes
suur segadus. Enomaios oli pea tervele armeele rääkinud, et Spartacus on äraandja ja reetur. Järsku
tuli Spartacuse ja tema ustava Crixuse poole vuhinal kümned nooled. Järgmisel päeval piiras
Spartacus oma vaenlased ümber ja sundis neid taganema.Terve Enomaiose leegion suri konsul
Publicola käe läbi. Spartacus sai Enomaiose asukoha teada ning asus sinna suunda liikuma.
Enomaios ise langes viimaste hulgas Eutybise kõrvale, kes teeskles seal parasjagu surnud, kuid äkki
annaabi.ee 
