Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
on DP-d eraldada igasugusest informatsioonist. Sel eesmärgil keelati Ameerika
sõjaväelehe "The Stars and Stripes" levitamine ja lugemine laagreis, samuti keelati
saksa lehtede levitamine ja lugemine.
Eestlastest pagulased hakkasid ise laagrilehti välja andma: tegemist oli seinalehtede
ja paljundatud bülletäänidega, määravaks said tegelikult paberi saamise võimalused.
Kõige teravam paberipuudus oli Briti tsoonis, kus ei arenenudki välja ühtki
mahukamat laagrilehte. USA poolel ilmus neid samal ajal mitu. Ka suhtuti mitmeti
pagulaste katsetesse oma ajakirjandust luua. Reeglina pidi iga laagrilehe või
bülletääni jaoks olema luba, käsk oli tsenseerida kõike, mis laagris levitati või
kuulutuste tahvlile pandi. Käsikirju nõuti kontrollimiseks 5-10 päeva enne nende
avaldamist. Ometi ilmus pagulaslehti päris ilma loata, kuna neid ei mindudki küsima
oli selge, et sellistes tingimustes sõnumid vananevad, tuli riskeerida ja enamasti see
kandis vilja