Eesti pagejad
põgenenud.
Kõik eestlased ei jäänud välismaale. Neid sunniti tagasi pöörduma, tagasi jõudis umbes 21000
inimest. Neist umbes 10000 olid endised sõjaväelased. Rootsi ja Saksamaale põgenenute saatus
juhtus olema mitmes asjas erinev. Rootsi jõudnud pagejate elu oli riigi poolt hästi organiseeritud.
Saksamaal aga hakati moodustama koondavaidlaagreid. Põgenejate laagrid võisid olla väga heas
seisus ja ka väga halvas.
Rootsis kaotati põgenejate laagerid 1945.aastaks, kuid Saksamaal kaotati viimane laager 1953.
Rootsis saadeti üsna pea eestlased iseseisvat elu elama. Saksamaal see vastu tuli pagejatel veeta
veel mõned aastad veel laagrites.
Saksamaal hakati inimestele tegema taustauuringuid. Selle käigus anti NSV Liidu kodanikud
Venemaale välja. Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist
välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada