Enamik neist leiab kasutust juustufondüü koostises koos valge veiniga. Kõigi nende juustude ühiseks nimetajaks on magus-hapukas alatoon. Lisaks pähkline, õline võisus ja ürdisus. Kõrvale sobivad sarnaste maitseomadustega veinid. (Ibid) 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego) Kõvad juustud on teravama ja intensiivsema maitsega ega jäta suhu kleepuvat rasvakihti. Pika laagerdumisajaga, suure soola ja rasvasisaldusega juustud vajavad juurde tihedat ja jõulist veini. Alkoholisisaldus peaks ulatuma vähemalt 13,5%-ni. (Ibid) 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola) Need on võimsa maitse ja suure rasvasisaldusega juustud. Vananedes muutub sinine hallitus rohekaks ja selle maitse intensiivistub. Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. Punane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga
Temperatuuri alumiseks piiriks on koemahla krüoskoopiline punkt. Mida rohkem on rümba pind kahjustatud (verevalumid, sisselõiked jne), seda halvemini liha säilib. Jahutatud liha säilitamiskestus oleneb ka looma tapaeelsest seisundist, veretustamise astmest ja liha jahutamiskiirusest. Pikemaajaliseks säilitamiseks ettenähtud liha külmutatakse põhjendamatu viivituseta, kusjuures enne külmutamist tuleb vajaduse korral arvestada teatud/kindla valmimis-/laagerdumisajaga. Külmutamise võib lugeda lõppenuks, kui liha sees on saavutatud temperatuur vähemalt 12 °C, külmutatud liha säilitatakse minimaalselt samal temperatuuril. Liha külmutamine koosneb tehnoloogilises mõttes järgmistest etappidest: 1) toote jahutamine krüoskoopilise punktini, 2) vahetu külmutamine (vee külmutamine), 3) toote sisetemperatuuri viimine ettenähtud tasemeni. Külmutamiskiirus mõjutab kudedes jääkristallide moodustumist, tekkivate kristallide mõõtmeid
annaabi.ee 
