veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Pudeldamine Tänapäeval on pudeldamine mehhaniseeritud ja suurfirmadel on oma villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laageramine Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Säilitamine Valget veini säilitatakse tammevaatides maksimaalselt 12 või 24 kuud. Harilikult toimub valge veini ümbervalamine ja selitamine kohe pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist. See võimaldab saavu- tada parimat selgust ja värvi. Roosa vein Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel
alkoholidestillaatorist läbi ajada. Siinkohal muutuvad eriti oluliseks viskipõletaja oskused. Alkoholidestillaatori esimest ja viimast käiku- esinaps ja pete- ei loeta destilleerija kõrgete standardite järgi joogikõlblikuks ning viskipõletaja otsustada jääb, millal ta lülitab alkoholi voolu alkoholi vastuvõtjasse. Vastuvõtjasse suunatakse ainult keskmine lõige ehk middle cut. Esinaps ja pete hoitakse kinni ning nad lähevad edasisele destilleerimisele. Laageramine alkoholi vastuvõtjast pumbatakse viski piiritushoidlasse, kus ta valatakse tünnidesse ja pannakse laagerdama viskimeistri ja aktsiisiametniku pideva järelvalve alla. Vaikstetes ja pimedates laoruumides võimaldavad tammepuust tünnid ,,elaval" piiritusel ,,hingata" ning mitme aastate möödumisel valmib pehme ja küps viski. Sotimaal kasutatakse ainult eelneval kasutusel olnud tammevaate. Enamasti on vaatides küpsenud burboon, sherri või portvein
annaabi.ee 
