analüüs "Viie pääle" Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan
Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid),
siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid
silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas
salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab).
Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste,
näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui
märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse
tunnuseid nagu riim. Märkan lisaks, et kasutab lisaks lõppriimile ka siseriimi (riim ühe rea
keskel), teosest Kluustrõvein sõna siss kordub ridade keskel (täisriim). Ilvese juures
kirjeldatud riimitüübid korduvad Rahma loomingus. Tema tuntumaks teoseks valikust toon
välja riimikooskõla Kynõtraat.
annaabi.ee 
