Morfoloogia ja vormiõpetus
Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet
Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da-
tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda
Eesti keele
morfofonoloogiast
Astmevahelduse liigid:
Vältevaheldus ehk vältemuutus
Laadivaheldus ehk laadimuutus
o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses
ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest)
Eesti keele
morfofonoloogiast
Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui
ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik
või s, teises mitte. Sulghäälikut või s sisaldav
tüvevariant on tugevas astmes, neid mitte
sisaldav tüvevariant nõrgas.
lamba : lammast
juhin : juhtida
Eesti keele
morfofonoloogiast
Sõna on vältevahelduslik ehk vältemuutuslik,
kui üks tema tüvevariantidest on III vältes,
teine II vältes. III-välteline tüvevariant on
tugevas astmes, II-välteline tüvevariant nõrgas
astmes.
laulu (mille?, II v): laulu (mida?, III v)