Saetööstus
hüdroseadmetega ja materjali tõstmiseks kasutati traktori vintsi, kraana nimetati K-7-ks
Kasutati lühiajaliselt, sest koorma laadimiseks tuli palju manööverdada, millega alanes
tootlus.
Üleliiduliste teadus-uurimisinstituutide ja laborite töö tulemusena jõudsid tootmisse ning
kasutusse 1970-ndatel aastatel juba spetsiaalsed laadurid P-2, P-19 ja PL-1(A) ning LM
ja LK tüüpi külglaadurid (vt. joon. 8.4.8). Nende laadimisviisidega sai raietööd ja
laadimis-väljaveotööd viia eri aegadele, talvel sai seega raietöid forsseerida ja
moodustada metsa suured materjali varud
Tänu piiride avanemisele Eesti ja Soome vahel 1980. aastatel ning kaubavahetuse
hoogustumisele saadi Metsatööstusministeeriumi poolt hankida esimesed "Fiskars"
(joonis 7.4.11), hiljem "Loglift" laadurid. Tüveste laadimiseks sobisid kõige paremini
"Fiskars 1200". Teatud aja töötasid nad paralleelselt vene laaduritega ja 1990.a. algusest
annaabi.ee 
